Muutusest räägitakse sageli nagu millestki, mis tuleb lihtsalt üle elada. Nagu tormist, mis peab mööduma, et saaksime jälle “päris eluga” jätkata.
Aga muutus ei ole elu paus.
Muutus on elu loomulik osa, mis nõuab meilt pidevat kohanemist – uute rollide, ootuste, suhete ja iseenda uute versioonidega.
Kuidas saada aru, et aeg on muutusteks?
See algab märkamisest.
Sa ei pruugi seda kohe sõnadesse panna, kuid tunned selle ära sisemise ja ümbritseva rahulolematuse kaudu.
Oluline on mõista: rahulolematus ei ole probleem – see on indikaator.
See on märk, et on aeg endalt lõpuks küsimusi küsida.
“Viie peal elamine”
Kujuta ette skaalat ühest kümneni.
Üks on talumatu ebamugavus, kümme täielik rahulolu.
Ja siis on number viis.
See on kõige salakavalam koht – „käib kah“ olemine.
See on koht, kus on küll ebamugav ja miski justkui närib ja häirib, kuid samas pole veel nii hull, et sa midagi muudaksid.
Me tiksume seal viie peal aastaid.
Me raiskame oma elu ootamisele, kuni olukord kukub kolinal number üheks. Alles siis hakkame liigutama.
Ma tean seda kohta. Ma olen seal ise olnud.
Miks me ei tee muutusi?
Sest me ootame, et me oleksime “valmis”. Me ootame seda 100% puhast ja mõnusat tunnet, et “nüüd on õige hetk”. Me arvame, et kui otsus muutusest tekitab hirmu, igatsust või kurbust, siis on see automaatselt vale.
Sinu aju ei taha muutust
Sinu aju ei taha muutust, sest muutus tähendab tundmatut. Ja tundmatu ei tundu talle turvaline. Aju ainus eesmärk on hoida sind elus, mitte teha sind õnnelikuks — sellepärast tõmbabki ta pidurit just siis, kui tahad midagi uut proovida. Ta hakkab sulle näitama kõiki neid asju, mis võivad valesti minna. Mitte selleks, et sind takistada, vaid selleks, et sind kaitsta ja elus hoida.
Iga otsus tähendab nii võitu kui ka kaotust
Ma istusin paar kuud ja ootasin seda „õiget“ tunnet, et nüüd on aeg oma lugusid, mõtteid ja arvamust jagada. Ma teadsin, et kui ma lõpuks pliiatsi kätte võtan, siis ma võidan julguse, aususe, eneseväljenduse.
Aga ma teadsin ka, mida ma kaotan. Ma kaotan selle mugava anonüümsuse. Ma kaotan selle turvalise kesta, kus keegi ei saa mind arvustada või “valesti” mõista.
Küsimus, mida enamik väldib
Lõpuks taandub kõik ühele küsimusele:
Kas sa viie aasta pärast oleksid õnnelik ja rahul, kui sa täna mitte midagi ei muuda?
Väike harjutus
Võta hetk ja tee see päriselt läbi:
- Pane kirja 3 asja, mida oled juba liiga kaua edasi lükanud.
- Hinda igaüht skaalal 1–10.
- Küsi: miks see ei ole juba ammu muutunud?
Aus vastus võib olla ebamugav, aga just sealt algab edasiliikumine.
Lõpetuseks
Sa ei väldi muutust, sest aeg pole õige.
Sa püsid paigal, sest muutus on ebamugav.
Aga ka paigal püsimine on otsus.
Vahe on selles: üks viib edasi, teine jätab samasse ebamugavusse.
Ja lõppude lõpuks – mis meil siin elus ikka paremat teha on, kui päriselt oma elu elada?
