Blogi inimestele, kes on väsinud iseenda mõtetesse kinni jäämisest ja tahavad lõpuks aru saada, mis neid tegelikult tagasi hoiab.
Me otsime sageli midagi uut. Uut algust. Uut suunda. Uut tunnet.
Mõnikord arvame, et muutus tuleb siis, kui muutub olukord. Töö, suhe, linn või eluetapp.
Me oleme harjunud muutust otsima väljastpoolt.
Aga võib-olla ei ole küsimus selles, mis meie elus toimub.
Võib-olla on küsimus selles, kuidas me seda tõlgendame.
Kui tasapisi muutub see, kuidas sa olukordi vaatad, siis märkad, et suur osa sellest, mida sa eluks pidasid, ei olnudki elu.
See oli lugu. Lugu sellest, kes sa oled ja kui suurelt sa julged elada.
See blogi räägibki nendest lugudest. Uskumustest ja minapildist, mis märkamatult su tundeid ja valikuid juhivad.
Ja sellest, mis juhtub siis, kui sa neid lugusid lõpuks märkama hakkad.
“Tubli laps.” See kõlab nagu kompliment. Kuid see on see hetk, kus me õpime esimest korda seostama oma väärtust oma tegudega. Meile meeldib uskuda, et see on lihtsalt tunnustus, aga selle taha hakkab vaikselt kujunema uskumus, et armastus ja heakskiit tuleb välja teenida. Sa oled väärtuslik ainult siis, kui tuba
Sa istud köögilaua taga, seljas see vana mugav pusa, mis on natuke välja veninud. Juuksed lohakalt krunnis ja silmad veel unest paistes. Sinu ees on taldrik leivapuruga ja kraanikausis ootab eilne must pott. Kõik tundub kuidagi raske ja tuim. Ja siis sa haarad oma telefoni. Kolme sekundiga oled sa kellegi
Vahel ei ole probleem selles, et sa ei tea, mida valida, vaid selles, et ükski valik ei tundu õige. Oled sa kunagi seisnud poeriiuli ees ja tundnud, et aju jookseb täiesti kokku, sest sa ei suuda valida seda ühte õiget teepakki või šokolaadi? Kõrvaltvaatajale võib see tunduda tühine või isegi
Meile meeldib uskuda, et maailm on mustvalge, et on olemas üks suur ja selge joon, mis jagab elu kaheks: siinpool on „hea“ ja „õige“, sealpool „halb“ ja „vale“. See tundub nii turvaline, sest kui meil on see joon olemas, siis me justkui teame, kus me seisame. Aga kas oled kunagi
Meil kõigil on rollid. Töö juures üks. Kodus teine. Suhetes kolmas. See on täiesti normaalne ja isegi vajalik — rollid aitavad meil aru saada, mida meist oodatakse ja kuidas erinevates olukordades toimida. Aga vahel juhtub midagi märkamatut. Roll ei jää enam rolliks. See hakkab tasapisi määrama seda, kes sa oled.
Muutusest räägitakse sageli nagu millestki, mis tuleb lihtsalt üle elada. Nagu tormist, mis peab mööduma, et saaksime jälle “päris eluga” jätkata. Aga muutus ei ole elu paus. Muutus on elu loomulik osa, mis nõuab meilt pidevat kohanemist – uute rollide, ootuste, suhete ja iseenda uute versioonidega. Kuidas saada aru, et
Kadri Cabbaraoglu
Sa elad nii, nagu aega oleks lõputult.
Ja sul on alati mingi lugu, mille taha peita — miks mitte täna, miks mitte veel.
Ma kirjutan selleks, et panna need lood korraks pausile ja vaadata, mis seal taga tegelikult on.
Sest võib-olla ei ole sul midagi puudu.
Võib-olla sa lihtsalt hoiad ennast tagasi ega ela nii, nagu sa tegelikult tahaksid.
Kirjutan sulle aeg-ajalt, kui on midagi päriselt jagamist väärt.
Vahel ka seda, mis blogisse ei jõua.
Privaatsuspoliitika
