„Ma kardan, et mu valge pluus saab mustaks.“
„Ma kardan, et homme hakkab sadama.“
„Ma kardan, et kohv läheb külmaks enne, kui seda juua jõuan.“
Kas sa oled ka tähele pannud, kui tihti me ütleme: „Ma kardan“?
Olen tabanud end mõttelt, et me kasutame seda sõna vahel nii muuseas ja hirmust on saanud justkui parasiitsõna. Me sildistame sellega iga väikese ebamugavuse või mure kontrolli kaotamise pärast.
Aga kui me ütleme kümme korda päevas „ma kardan“, siis mis signaali me tegelikult endale saadame? Kas maailm ongi siis nii ohtlik koht, kus isegi üks plekk pluusil või jahtunud kohv on ohumärk?
Võib-olla me täidamegi oma päeva nende „pisihirmudega“ sellepärast, et need on turvalised. Nendega tegeledes ei jää meil mahti vaadata otsa neile suurtele ja päris hirmudele. Me ei ütle peaaegu kunagi: „Ma kardan otsustada.“ Me ütleme: „Ma veel mõtlen.“ Me ei ütle: „Ma kardan ebaõnnestuda.“ Me ütleme: „Mul pole praegu aega.“
Pleki saab puhtaks pesta, vihma eest saab varju minna. See on lihtne.
Hirmul on üks kaval omadus. Ta oskab end maskeerida. Vahel näeb ta välja nagu laiskus: „Ma ei viitsi täna sellega tegeleda,“ vahel nagu liigne ettevaatlikkus või lõputu planeerimine, mis kunagi tegudeni ei jõua. Planeerimine on turvaline. Analüüsimine on turvaline, sest seni, kuni me pole otsustanud, pole meil ka võimalust eksida.
Aga samal ajal ei ole meil ka võimalust päriselt elama hakata.
Ehk just seepärast õpetatakse meid hirmust üle olema. „Ole vapper.“ „Astu mugavustsoonist välja.“
Aga mis siis, kui hirm ei olegi vaenlane, kellega võidelda?
Minu jaoks toimus suurim muutus siis, kui lõpetasin hirmu vältimise. Hirm ei ole alati stoppmärk. Vahel on see märk sellest, et midagi päriselt olulist on toimumas.
Ma olen viimasel ajal mõelnud, et tahaksin erinevad hirmud kuidagi lahti harutada.
Mitte lihtsalt neist kirjutada, vaid päriselt aru saada, mis on mis.
Mis on ebamugavus, mis on päris hirm ja mis on lihtsalt harjumus.
Kui tunned, et hirmu teema kõnetab sind ka, siis kirjutan neist mõtetest pikemalt „Elu täis elu“ e-maili mõttekirjades.
